EMTA värske helilooming Gaudeamuse Muusikanädalal

Määratlemata

EMTA värske helilooming Gaudeamuse Muusikanädalal

5.–9. septembrini Hollandis toimunud mainekal nüüdismuusikafestivalil Gaudeamus Muziekweek tuli ettekandele seitse heliteost EMTA praegustelt ja endistelt kompositsiooniüliõpilastelt.

Märtsikuus käis EMTA kompositsiooniosakonnas meistrikursusi andmas Hollandi bassklarnetist Fie Schouten. Kursusele järgnes üleskutse uute lugude kirjutamiseks ning 6. septembril toimunud kontserdil “Turn Up The Bass (Clarinet)” kõlasid uudisteosed kuuelt autorilt: Tze Yeung Ho, Arshia Samsaminia, Juuso Salonen, Gerta Raidma, Johanna Kivimägi ja Einike Leppik.

Teoseid esitasid Fie Schouten, Germaine Sijstermans (bassklarnet), Jeroen Kimman (elektrikitarr) ja Eva van de Poll (tšello).
 8. septembri õhtul kõlas festivalil veel üks Eesti helitöö – Orkest de Ereprijs esitas Alisson Kruusmaa teost “Rain”. Kevadel võitis Alissoni teos Hollandis Apeldoornis toimunud heliloomingukursusel "24th Young Composers Meeting” parima teose preemia.

Hollandi vanimat muusikafestivali, Gaudeamuse Muusikanädalat on korraldatud veidi enam kui 70 aastat. Festivali eesmärk on esitleda uusimaid suundi nüüdismuusikas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksis peeti sarikapidu

Määratlemata

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksis peeti sarikapidu

Järgmise aasta sügisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valmivas saalikompleksis peeti täna sarikapidu, kuna hoone on saavutanud planeeritud täiskõrguse 23,6 meetrit ning oluline etapp ehituses on edukalt lõpetatud.

Täna pärastlõunal tõi haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning kultuuriminister Indrek Saare pilgu all uue tipptasemel hoone katuselt sarikapärja alla Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor prof Ivari Ilja. Traditsiooni järgi peab hoone tellija ise pärja katuselt alla tooma ning korraldama ehitajatele sarikaliigud, et tagada uuele hoonele hea õnn. Vastasel juhul asendavad ehitajad sarikapärja vana luuakontsuga ning veelgi hiljem auklike tööpükstega, mis tähendab uuele hoonele kiiret lagunemist. Et seda igal juhul vältida, järgnes pärja allatoomisele traditsiooniline sarikapidu ehitajate tänamiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et sarikapidu on samm lähemale sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab oma 100. sünnipäeva tähistada uues tipptasemel hoones, kus on parima akustika ja kaasaegseima tehnoloogiaga kontserdisaal, blackbox’id ja õppeklassid. „Soovin akadeemia perele veel veidi kannatlikkust, aga ka tohutult harjutamislusti, et täita uus saalikompleks aasta pärast kaunite helide ja menukate esinemistega,“ ütles Reps.

„Me peame alati meeles pidama, et kõige unikaalsem, mida saame maailmale pakkuda, on kultuur. Ka me ise käime iga-aastaselt üha rohkem ja rohkem kontserdil ja teatris. Sellepärast on uue õpikeskkonna peatne valmimine väga loomulik ja vajalik. Lisaks saavad kultuurielu korraldajad tänapäevaste võimalustega keskkonna, kus tutvustada innovaatilisi ettevõtmisi, millele varasemalt sobivat kohta pole olnud. Ühesõnaga, kena kingitus meie kultuurriigi juubeliks,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

EMTA rektori prof Ivari Ilja sõnul oli tänase sarikapeo eesmärk tänada ehitajaid ning luua rahvapärimuse järgi soojad suhted majavaimuga. “Põhjust kõvasti vaeva näinud ehitajate kostitamiseks oli enam kui küll, sest tööd on kenasti graafikus,” lausus prof Ilja. “Kõik märgid lubavad arvata, et EMTA 100. juubelil 2019. aasta septembris saame avada kauaoodatud saalikompleksi, mis lisaks õppetööle hakkab sageli leidma kasutust avaliku kontserdi- ja etenduspaigana.”

6100-ruutmeetrise saalikompleksi keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbi kolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass. Saalikompleksi kõik korrused ühendatakse kõrvalasuva akadeemia peahoonega.

EMTA haldusdirektori Ott Maateni kinnitusel on tänaseks edukalt lõpetatud oluline vaheetapp saalikompleksi ehituses. “Hoone põhikonstruktsioonid on sisuliselt valmis, fassaad peagi koorikplaatidega kaetud ning uksed-aknad ees, nii et saab alustada viimistlustöödega,” selgitas Maaten.

EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS. Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.

Fotod tänasest sarikapärja allatoomise tseremooniast leiab veebiaadressilt  https://bit.ly/2CSq1Oq     
Fotode autor: Andres Raudjalg

Vajaduspõhine eritoetus. Asenduskodulaste kõrgharidusstipendium

Määratlemata

Vajaduspõhine eritoetus. Asenduskodulaste kõrgharidusstipendium

Vajaduspõhine eritoetus -  taotlemine kestab kogu semestri

Vajadupõhist eritoetust 2018/2019 õppeaastal on õigus taotleda üliõpilasel, kes on jäänud vastaval semestril ilma vajaduspõhisest õppetoetusest.

Taotlemine kestab jooskvalt kuni teotusi jätkub. Täpsemalt loe SIIT

Asenduskodulaste kõrgharidusstipendium- taotlemine kuni 25.10.2018

http://haridus.archimedes.ee/asenduskodulaste-korgharidusstipendium

Kohtumine José Curaga

Määratlemata

Kohtumine José Curaga

Esmaspäeval, 10. septembril oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial au võõrustada hetkel Eestis viibivat Argentina tipptenorit José Curat, kes kohtus EMTA juhtkonna ning üliõpilastega. Erakordselt menukaks ja meeleolukaks kujunenud loeng-kohtumisel “Intellectual Sincerity as Opposite to Intellectual Honesty” kõneles Cura professionaalsest artistikarjäärist ning edukast toimetulekust muusikamaailmas. Kohtumine, kuhu kogunes üle saja EMTA tudengi, õppejõu ja muusikasõbra ka väljaspoolt EMTA-t, andis tunnistust, et Cura on palju enamat, kui pelgalt maailma prestiižsemates teatrites esinev ning ooperiliteratuuri peaosi kehastav ooperistaar. Alustanud oma muusikuteed orkestridirigendi ja heliloojana, on Curast ligi neljakümne laval oldud aasta jooksul kujunenud eelkõige suurepärane artist, kelle lavarollid on psühholoogiliselt peensusteni läbi mõeldud. Olles tuntust kogunud itaalia ja prantsuse traditsioonilise repertuaari esitajana, pole tema rollilahendused aga kaugeltki mitte alati traditsioonilised, vaid on nii kriitikutes kui publikus tihti peale imetluse ka mitte kõige paremas mõttes imestust äratanud. "Cura did everything else than what he was expected to do," on tema enda sõnutsi siiani ilmekaim näide kriitikast, mis tal on õnnestunud pälvida. Nii jäi ka kohtumisest kõlama mõte, et noored artistid peaksid oma kunsti pakkumisel alati lähtuma eelkõige omaenese tõekspidamistele tuginevast siirast eneseväljendusest, isegi juhul, kui see läheb vastuollu väljakujunenud viiside-arusaamadega. Pärast kohtumist üliõpilastega toimus rektor Ivari Ilja juhtimisel ringkäik kooli territooriumil, kus José Curale tutvustati peagi valmivat EMTA uut saalikompleksi.


José Cura


José Cura


Rektor Ivari Ilja, kostüümikunstnik Silvia Collazuol, José Cura ja loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema tulevase saalikompleksi ehitusel

Fotod: Liina Viru

EMTA tudeng Gloria Ilves võitis Beethoveni konkursil 3. preemia

Määratlemata

EMTA tudeng Gloria Ilves võitis Beethoveni konkursil 3. preemia

31. juulist kuni 2. augustini toimus Austrias Sankt Pöltenis Rahvusvaheline Beethoveni Konkurss keelpillidele. Viiuldajate kategoorias osalesid kaks EMTA tudengit: Gloria Ilves ja Merily Leotoots. 1. ja 2. preemiat välja ei antud, 3. preemia pälvis Gloria Ilves, Merily Leotoots sai tunnustuseks diplomi.

Gloria mängus tõsteti esile head tehnilist valmidust ja elavat musikaalset esitust.

Žüriis olid viiuldajad-professorid Austriast, Itaaliast, Venemaalt, Kolumbiast, Jaapanist jm.

Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini

Määratlemata

Üliõpilaste teadustööde konkurss ootab osalejaid 17. septembrini

Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid riiklikule konkursile. Töid ootame kuni 17. septembrini 2018. Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee

Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.

Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Lisaks riiklikele preemiatele antakse välja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

„Teadustööde konkursid on üliõpilastele või värsketele vilistlastele heaks stiimuliks ja enda proovilepaneku võimaluseks. Üliõpilaste teadustööde konkursside ajalugu ulatub päris kaugele. Kui sõjaeelsete võistlustööde  autorite nimesid meenutada, selgub, et paljudest  neist said tuntud teadlased, õppejõud, arstid või ühiskonnategelased. See üldistus kehtib ka praeguste konkursside kohta. Kindlasti kuuleme ka praeguste võistlustööde autorite edusammudest  edaspidigi,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.

Konkursi preemiafond on 70 877,79  eurot ja preemiate summad on järgmised:

  1. rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
  2. magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  3. doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
  4.  kaks valdkondade ja tasemete ülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot;
  5. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi 3 eripreemiat, kokku 5497,79 euro väärtuses
  6. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses.

Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 27. korda.

Lisainfo:

Sirli Taniloo
Konkursi koordinaator
Eesti Teadusagentuur
telefon: 731 7347, +372526 0562
sirli.taniloo@etag.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus noortele pianistidele Haapsalus

Määratlemata

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus noortele pianistidele Haapsalus

12.-16. augustil toimus Haapsalus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus. Meistrikursusi viisid läbi EMTA klaveriosakonna pedagoogid prof Peep Lassmann, prof Ivari Ilja, dots Mati Mikalai, lektor Age Juurikas ja lektor Mihkel Poll.

Kursuste raames toimusid lisaks tundidele õppejõudude kontsert Uuemõisa mõisas ja õpilaste kontserdid Haapsalu Muusikakoolis ning Uuemõisa mõisas.

Kursustel osales kokku 25 õpilast Tallinna Muusikakeskkoolist, Elleri-koolist, Otsa-koolist ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kursus toimus koostöös C. Kreegi nim Haapsalu Muusikakooli,  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Täiendkoolituskeskuse, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu ja Eesti Pianistide Liiduga. Kursuse toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja kunstikonkurss

Määratlemata

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja kunstikonkurss

Otsime Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja kunstiteost

Konkursi eesmärgiks on tellida parim kunsti ideelahendus, mis haakuks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia identiteedi ja missiooniga, eelistatult valmiva kontserdi- ja teatrimajaga.

Konkursi tähtaeg on 1. november 2018 ja tingimused asuvad siin: Võistlusjuhend ja lisad / PDF

Lisamaterjalid: korruste plaanid, sisevaated, välisvaated