LORETA - Vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas
Andmebaas sisaldab järgmisi teoseid: ooperid, oratooriumid, kantaadid, laulud ja liturgilised žanrid. Andmebaasi täiendatakse jätkuvalt uute teoste tõlgetega.

Tõlked pärinevad erinevatest allikatest ja on tehtud erineva eesmärgiga. Enamik tõlkeid ei ole mõeldud laulmiseks. EMTA raamatukogu ei ole tõlkeid sisuliselt toimetanud.

Andmebaasi koostajad on püüdnud saada ühendust kõikide tõlkijatega, kuid kahjuks pole see kõikidel juhtudel õnnestunud. Pretensioonide korral palume võtta ühendust tagasiside vormi kaudu.

Kõik andmebaasis toodud tõlked on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Muudel juhtudel palume võtta ühendust tõlkijaga.

Head kasutamist!
  OTSING   AUTORID   LAULUD, AARIAD   SUURVORMID   TÕLKIJAD   SAADA TAGASISIDE

Die beiden Grenadiere
Kaks grenaderi
eelmine järgmine


Muusika autor Robert Schumann
Sõnade autor Heinrich Heine
Tõlge August Sang
Teose kataloogi- või oopusenumber: op49
Tervikteosest Romanzen und Balladen

Nach Frankreich zogen zwei Grenadier’,
Die waren in Russland gefangen.
Und als sie kamen ins deutsche Quartier,
Sie liessen die Köpfe hangen.

Da hörten sie beide die traurige Mär:
Dass Frankreich verloren gegangen,
Besiegt und geschlagen das tapfere Heer
Und der Kaiser, der Kaiser gefangen.

Da weinten zusammen die Grenadier
Wohl ob der kläglichen Kunde.
Der eine sprach: „Wie weh wird mir,
Wie brennt meine alte Wunde!“

Der andre sprach: „Das Lied ist aus,
Auch ich möcht mit dir sterben,
Doch habich Weib und Kind zu Haus,
Die ohne mich verderben.“

Was schert mich Weib, was schert mich Kind,
Ich trage weit bessres Verlangen;
Lass sie betteln gehn, wenn sie hungrig sind
Mein Kaiser, mein Kaiser gefangen!

Gewähr mir, Bruder, eine Bitt’:
Wenn ich jetzt sterben werde,
So nimm meine Leiche nach Frankreich mit,
Begrab mich in Frankreichs Erde.

Das Ehrenkreuz am roten Band
Sollst du aufs Herz mir legen;
Die Flinte gib mir in die Hand,
Und gürt mir um den Degen.

So will ich liegen und horchen still,
Wie eine Schildwach, im Grabe,
Bis einst ich höre Kanonengebrüll
Und wiehernder Rosse Getrabe.

Dann reitet mein Kaiser wohl über mein Grab,
Viel Schwerter klirren und blitzen;
Dann steig ich gewaffnet hervor aus dem Grab
Den Kaiser, den Kaiser zu schützen!“
Kaks grenaderi kord sammusid teel
vangist Venemaalt Prantsuse poole.
Neil Saksamaa rajal nii kurvaks läks
mee, kui mõtlesid kurvale loole.

Seal haledat sõnumit kuulda nad said,
et Prantsusmaa õnnetäht langes,
et jäänud ta vägedest riismed on vaid
ja keiser, keiser on vangis.

Siis kibedalt nutsid kaks sõjameest,
et orjad nüüd prantslastest saavad.
Üks ütles: "Nii haige mul süda on sees,
nii valusad jälle mu haavad!"

Ja teine ütles: "Kõik läbi on, vend!
Ei minagi elada taha,
kuid lapse ja naise jaoks hoidma pean
end, kes kodumaale jäid maha."

"Mis on minul naisest ja lapsest nüüd veel?
Suurem mure mu hingele langes.
Kui tunnevad nälga, las kerjavad teel!
Mu keiser, mu keiser on vangis.

Vend, minule tõota, et talitad nii,
kui süda jääb seisma mu rinnas:
mu keha siit endaga kaasa vii,
mind mata Prantsuse pinnas.

Seal mulle rinda, oh sõber hea,
seal tuleb mu aurist panna.
Sa minu mõõk mulle vööle sea
ja püss mulle kätte anna.

Nii laman ma hauas kui tunnimees
niikaua kui hüüavad sarved
ja kuuolutab kahur, et võitlus on ees,
ja hirnuvad hobuseparved.

See on minu keisri lahinguviis,
aeg jälle relvasid võtta.
Ja hauast ma tõusen ja uuesti siis
lähen keisri eest, keisri eest sõtta!"